Oleme ümbritsetud paljudest tehislikest materjalidest ja tihti ei ole teada, kuidas neis leiduvad ühendid mõjutavad meie tervist, sealhulgas viljakust. Lisaks on puudus meetoditest, mis annaksid teavet uute kemikaalide mõjust just naisepoolsele viljakusele. Need meetodid võiksid olla ise keskkonnale võimalikult vähe koormavad, sealhulgas eelistatakse kasutada järjest vähem selgroogsetel loomadel läbi viidavaid katseid.
Next Fertility Nordic ja TalTech on alustanud koostööd Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektis MERLON, mille eesmärgiks on arendada ja testida uudseid meetodeid kemikaalide ohutuse kindlaks tegemiseks ning anda soovitusi kemikaalide kasutamise reguleerimiseks. Projektis osaleb 12 partnerit üle Euroopa.
Eesti teadlaste roll projektis on teha kindlaks, kas inimese munasarja folliikulist pärit rakud sobiksid keskkonnakemikaalide ohutuse testimiseks. Folliikuli rakud on selline materjal, mida kõikidelt IVF patsientidelt eraldatakse munarakkude kogumisel. Kui tavaliselt need rakud hävitatakse, siis teadustöö raames on selgunud, et neid saab väga hästi laboris kasvatada. Nii nagu munasarjaski, eritavad rakud ka laboris hormoone ja suudavad edukalt paljuneda. Patsiendile nende rakkude kasutamine mingeid lisavaevusi või -protseduure kaasa ei too.
Projektis osalev kliiniku embrüoloog Yolanda Moreira Pereira Vainu selgitab:
“Munasarjas on folliikuli rakkudel tähtis roll: need toetavad munaraku küpsemist, osalevad ovulatsioonil ja nende poolt eritatud hormoonid mõjutavad lisaks munasarjale ka paljusid teisi organeid naise kehas.”
TalTechi kaasprofessori Agne Velthut-Meikase juhtimisel uuritakse, kas laboris kasvatatud rakud annavad olulist teavet sellest, kuidas keskkonnakemikaalid munasarja tööd mõjutavad. „Oleme varasemalt näidanud, et IVF patsientide kokkupuude enamlevinud keskkonnakemikaalidega võib olla väga erinev. Nende naiste folliikuli rakud, kelle munasarjades leidub suurem kogus keskkonnakemikaale, reageerivad halvemini hormoonidele ning geenide avaldumine neis rakkudes on samuti muutunud. Tahaksime teada saada, kas samasuguseid muutusi näeme ka laboris,“ ütleb ta.
Projekt MERLON kestab kokku 3,5 aastat ning sellest saab rohkem lugeda ametlikult kodulehelt: https://merlon.dtu.dk/
Täname siiralt kõiki meie kliiniku patsiente, kes on juba andnud nõusoleku oma follikulaarvedeliku ning sealsete granulosa- ja kumulusrakkude kasutamiseks uuringus. Loodame väga, et tulevikus liitub veelgi rohkem patsiente, andes oma nõusoleku teadusuuringutes osalemiseks.