Viljatusravi tulemused sõltuvad mitmete tegurite koosmõjust, alates vanusest ja hormonaalsest tasakaalust kuni sugurakkude kvaliteedi ja embrüo arenguni. Olulist rolli mängivad ka diagnoosi täpsus, valitud ravimeetodid ning labori töö kvaliteet, mida toetavad rahvusvahelised standardid nagu ISO 15189:2022. Lisaks mõjutavad viljatusravi edukust patsientide elustiil, üldtervis ja varasem ravikogemus. Seetõttu on iga raviteekond individuaalne ning parima tulemuse saavutamiseks tuleb arvesse võtta kõiki neid omavahel seotud tegureid. 

2025. aastal teostati Next Fertility Nordic kliinikus 212 kehavälise viljastamise protseduuri (IVF/ICSI) ning 231 embrüo siirdamist (ET/FET). Märkimisväärselt suurenes ka embrüote siirdamiseelne geneetiline testimine ehk PGT kasutamine – seda rakendati 48 patsiendi ravitsüklis ning kokku analüüsiti 182 embrüot. 

Kõrgeim raseduse määr (67%) saavutati siirdamisel, kus kasutati  PGT  abil testitud euploidset embrüot (normaalse kromosoomide arvuga). Doonormunarakkude kasutamisel oli kliiniliste raseduste määr 48%. Oma munarakkudega protseduuride edukus sõltus eelkõige naise vanusest: alla 34-aastastel naistel 49%, 35–39-aastastel 36% ning üle 40-aastastel 31%. 

Meil on hea meel tõdeda, et 2025. aastal paranesid Next Fertility Nordic kliiniku viljatusravi tulemused veelgi. Kui 2024. aastal saavutati kliiniline rasedus 40% embrüo siirdamistest (n=262), siis 2025. aastal tõusis see näitaja 45%-ni (n=231), kokku 105 raseduseni. Protseduuride arvu mõningane vähenemine oli peamiselt seotud sellega, et korduvate ravitsüklite vajadus vähenes, mis viitab ravi suuremale efektiivsusele.