Alates 1. jaanuarist 2024. a uuenes Eestis Perekonnaseadus, millega võimaldatakse abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Seoses Perekonnaseaduse uuenemisega kaasnesid muudatused ka  Kunstiku viljastamise ja embrüokaitse seaduses (KVEKS).

Muuhulgas tekkis ema naissoost abikaasal lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku. Veel lisandus võimalus naise kunstlikuks viljastamiseks kasutada mitte-partnerannetaja doonorrakke (doonorseemnerakke, doonormunarakke), sellisel juhul ei loeta last mitte-partnerannetajast põlvnevaks.

Kokkuvõttes muutus Eestis kehtiv seadusandlus viljatusravi vajavate patsientide jaoks veelgi liberaalsemaks. 

Toome välja olulisemad punktid kehtivast KVEKS-st:  

• Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist nooremat kui 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil (§4 p.1) 

• Naise kunstlik viljastamine on lubatud doonorsugurakkude või võõrast munarakust loodud embrüoga sõltumata tema perekonnaseisust: meditsiinilistel näidustustel või sobiva meespartneri puudumisel (§5 p.1-2) 

• Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on anonüümne doonor, mittepartnerist doonor või partnerannetaja, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks.(§ 3¹) 

• Mittepartnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik on retsipiendile teada, kuid doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist. (§ 3² p.2) 

• Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis. (§ 13.) 

• Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. 

• Kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. (§ 17² p4) 

• Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul on õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse, et saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta. (§ 28 p2) 

• Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning sündival lapsel on õigus teada anonüümse doonori kohta järgnevad andmed: rahvus, nahavärvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste värvus, silmade värvus  

Tutvu täispika KVEKS ja selle määrustega: 

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (lühend – KVEKS) 

Kunstliku viljastamise alane nõustamine 

KUNSTLIKU VILJASTAMISE ÕIGUSLIKU NÕUSTAMISE SISU