25. juulil 1978. aastal sündis Inglismaal esimene kehavälise viljastamise abil sündinud beebi, Louise Joy Brown. Louise’i emal Lesley’l olid munajuhad sulgunud ja seetõttu polnud tal loomulikul teel lapse saamine võimalik. Arstid Patrick Steptoe ja Robert Edwards ning õde/embrüoloog Jean Purdy aitasid läbi viia esimese eduka kunstliku viljastamise (in vitro fertilization, IVF) protseduuri. Tänaseks on maailmas sündinud hinnanguliselt juba üle 12 miljoni IVF lapse. 25. juulit on hakatud tähistama, kui rahvusvahelist embrüoloogide päeva.
Embrüoloogi amet on paljudele veel tundmatu. Next Fertility Nordic kliiniku kogenud embrüoloogid Samantha, Yolanda ja Galina räägivad veidi lähemalt, milline on embrüoloogi töö ja kuidas nad aitavad laboris igapäevaselt kaasa väikeste imede sündimisele.
Milline roll on emrbüoloogil viljatusravikliinikus ja kuidas näeb välja tavaline tööpäev?
Samantha: IVF laboris käib töö 7 päeva nädalas. Selleks on vaja õigeid inimesi, õigel ajal õiges kohas.
Embrüoloogi päev algab tavaliselt varakult labori valmis seadmisega: lülitame sisse vajalikud seadmed ja võtame välja tööks vajalikud tarvikud ja söötmed, teeme ruumidele ja seadmetele kvaliteedikontrolli.
Hommikuti on tavaliselt kliinikus patsientide munasarja punktsioonid, mille ajal embrüoloog otsib naise follikulaarvedelikust munarakke. Samuti kontollitakse eelmise päeva viljastamiste tulemusi ja juba arenevaid embrüoid.
Ennelõunasel ajal toimub munarakkude puhastamine ja ettevalmistus viljastamiseks, vahel on vaja munarakud külmutatada. Samuti sulatame eelnevalt külmutatud embrüoid, mida plaanitakse pärastlõunal patsiendile siirdada.
Paralleelselt toimuvad seemnerakkude uuringud ja ettevalmistamine kehaväliseks viljastamiseks (IUI/IVF/ICSI), mõnikord on vaja seemnerakud külmutada.
Lõuna paiku toimub kunstlik viljastamine (ICSI/IVF), mille käigus paneb embrüoloog mikroskoobi all munarakud ja seemnerakud kokku.
Pealelõunasel ajal toimuvad IVF laboris tavaliselt embrüote biopsiate võtmised, embrüo siirdamised ja külmutamised. Tööpäeva lõpus hakkame tegema ettevalmistusi järgmiseks päevaks, koostame protokolle, märgistame tarvikud ja paneme söötmed sooja. Seejärel puhastame labori.
Embrüoloogi töö sisaldab ka palju dokumenteerimist, mida me teeme embrüoloogide kabinetis. Kogu IVF protseduuriga seotud info on vaja sisestada programmidesse. Lisaks teeme kokkuvõtteid ja raporteid, valmistame ette külmutuslepinguid.
Vahel on vaja organiseerida patsientide bioloogilise materjali importi või eksporti ühest kliinikust teise. Samuti koostame statistilisi kokkuvõtteid patsientide rasedustulemustest. Meie töö sisaldab palju suhtlust teiste kliiniku töötajatega, planeerimist, tarvikute tellimist, vajadusel vastame lisaks ka emailidele/ telefonikõnedele ja osaleme koosolekutel.
Embrüoloogide otsene kontakt patsiendiga on pigem tagasihoidlik. Tavaliselt anname patsiendile enne embrüo siirdamist ülevaate, kuidas nende embrüod on laboris arenenud ja mida oleme miksroskoobi abil tähele pannud. Vahel ei oskagi patsiendid arvata, kui suur roll on embrüoloogil nende ravi õnnestumisel. Fakt on see, et kehaväliselt embrüote loomiseks on vaja embrüoloogi abi. Kogu IVF ravi õnnestumisel on muidugi oluline kogu meditsiinipersonali ja laboritöötajate tihe koostöö.
Mida õppisid ja praktiseerisid, et saada embrüoloogiks?
Yolanda: Mina omandasin esmalt bakalaureuse kraadi Portugalis Evora Ülikoolis, kus õppisin inimese bioloogiat. Juba bakalaureuse õpingute ajal õnnestus mul saada praktikale IVF ja androloogia laboritesse. Hiljem jätkasin magistriõpinguid Hispaanias Valencia Ülikoolis reproduktiivtehnoloogias, kus ma keskendusin inimese viljatusele, viljatusravimeetoditele ja teadusuuringutele. Mul avanes võimalus osaleda IVI RMA Global Education õppeprogrammis, kus ma sain teha ka oma magistritöö. Olen lisaks täiendanud ennast erinevatel erialastel koolitustel. Näiteks olen läbinud embrüote PGT (preimplantation genetic testing) jaoks biopsiate võtmise koolituse, mida saan kasutada kliinilises praktikas.
Kuidas hoiad ennast kursis IVF viimaste arengusuundadega?
Galina: Meie valdkond on pidevalt arenev ja seetõttu on väga oluline hoida ennaast kursis valdkonda puudutavate meditsini- ja teadusuuringutega. Osalen regulaarselt erialastel seminaridel ja teaduskonverentsidel, kus oma valdkonna eksperdid selgitavad uusi uuringuid ja avastusi. Kõige parem viis õppida on muidugi osaleda praktilistel koolitustel. Meie valdkonnas arendatakse pidevalt uusi tooteid ja tehnikaid ja parim viis aru saada, kas mingi meetod töötab meie laboris on seda ise praktiliselt läbi testida.
Kuidas toime tulla sellega, et viljatusravi tulemused on ettearvamatud?
Samantha: Muidgi tunneme ennast vastutavana, kui patsientide ravi ei lähe vahel plaanipäraselt. Samas inimese bioloogia on siiski teadus ja vahel ei lähe kõik ootuspäraselt. Kui patsientide ravi läheb hästi, siis on hea tunne, et oleme saanud anda oma panuse.
Laboris oma tööd tehes mõtleme alati patsientide peale, nagu need oleks meie endi rakud, hiljem on teadmine, et andsime endast parima.
Mis on embrüoloogi ameti juures kõige suuremaks väljakutseks?
Galina: Pingeline on see, et soovime igale patsiendile alati parimat võimalikku tulemust, aga vahel mängib loodus oma rolli. Oluline on õppida patsienide eelmistest protseduuridest, eriti kui on olnud korduvaid ebaõnnestumisi või raseduse katkemisi.
Mäletame alati patsiente (mitte ainult nende rakke!) ja halbade uudiste teatamine on väga raske. Lisaks nõuab embrüoloogi töö suurt keskendumisoskust ja võimet panna väikeseid detaile tähele. Seega võib töö olla kohati ka stressirohke.
Kas üha suurem tähelepanu inimese geneetikale omab mõju ka viljatusravile?
Yolanda: Kindlasti on suurenenud arusaamine geneetiliste faktorite mõjust inimese viljakusele ja vijatusravi tulemustele. Kui lugeda teadusuuringuid ja patsientide PGT vastuseid, siis ei saa tähelepanuta jätta, kui suur roll on ema kõrgemal vanusel nii raseduse katkemisele kui ka geneetiliselt mitte-tervele embrüote tekkimisele. Samas kõik kliinikud ei paku veel geneetilise testimise võimalusi.
Embrüoloogina, kellel on suur huvi geneetika vastu, soovitan embrüote siirdamiseelset geneetilist testimist, kuna see aitab vähendada edukaks raseduseks vajalike siirdamiste arvu. Geneetiliste uuringute rakendamine embrüloogias on väga positiivne, kuna see aitab kaasa terve beebi sünnile.