Ämmaemanda visiitide ajal viiakse läbi hulganisti uuringuid, mis kõik peavad aset leidma teatud ajavahemikus. Foto: Kadri Unt

Rasedus on teekond, millega kaasneb palju rõõmu, uusi kogemusi ja ootusärevust, kuid ka hulganisti muremõtteid ja teadmatust. Selleks, et sündiva lapse arenemises ja heaolus veenduda, on erinevaid võimalusi, mida tutvustab lähemalt viljatusravikliiniku Next Fertility Nordic ämmaemand Kelli Kade.

Visiidid sagenevad raseduse lõppfaasis

Ämmaemand Kelli sõnul toimuvad normaalselt kulgeva raseduse korral visiidid enamasti ämmaemanda juures ning leiavad esialgu aset korra kuus. “Pärast 30. rasedusnädalat hakkavad visiidid sagenema, olles 3-nädalase intervalliga, ning raseduse lõpus 1–2 nädala järgi,” kirjeldas ta.

Visiitide ajal viiakse läbi hulganisti uuringuid, mis kõik peavad aset leidma teatud ajavahemikus. Näiteks viiakse esimesel trimestril läbi OSCAR test. “OSCAR test on kromosomaalsete haiguste ja preeklampsia skriininguuring ning koosneb naise vereanalüüsist ja ultraheliuuringust,” selgitas ta.

Uuring teostatakse tavaliselt kõhukaudse anduri abil. “Veeniverest hinnatakse kolme hormooni taset: kooriongonadotropiin, rasedusega seotud plasmaproteiin A ja platsenta kasvufaktor. Lisaks mõõdetakse naisel vererõhku, soovitakse teada kehakaalu ning küsitakse naise tervist täpsustavaid küsimusi,” kirjeldas ta.

OSCAR testi abil on võimalik hinnata ka riske Downi, Edwardsi ja Patau sündroomile. “Tegemist ei ole diagnostilise, vaid riske hindava uuringuga,” lisas Kelli.

NIPTIFY testi saab teha ka südamerahu huvides

Kui selgub, et mõnele kromosomaalsele haigusele esineb kõrgenenud risk, siis suunatakse naine edasistele täpsustavatele uuringutele. “Tavaliselt on esimeseks valikuks NIPT test (NIPTIFY või Panorama) ehk mitteinvasiivne sünnieelne uuring kromosoomhaiguste tuvastamiseks,” rääkis ta.

NIPTIFY testi saab teha alates 10. rasedusnädalast ning seda on võimalik teha ka naise enese soovil ehk südamerahuks. Kui NIPTIFY test on kõrge riskiga, siis pakutakse ämmaemanda sõnul järgmiseks diagnostilist uuringut – amniotsenteesi või koorionbiopsiat.

Teiseks uuringuks on Panorama test, mida saab teha alates 9. rasedusnädalast. “Selle testi abil on võimalik hinnata riske ka mikrodeletatsiooni sündroomi suhtes,” täpsustas Kelli. Samuti tehakse Panorama testi mitmikraseduse korral.

Mõlema uuringu käigus võetakse rasedalt vereanalüüs, millest on võimalik hinnata loote rakuvaba DNA-d. “Riske hinnatakse Edwards, Patau, Downi ja Turneri sündroomile, lisaks on võimalik määrata loote sugu,” kirjeldas ämmaemand.

Raseduse teisel trimestril ehk 20.–21. rasedusnädala vahemikus teostatakse loote anatoomia uuring, kus hinnatakse kõhukaudse anduri abil loote arengut, lootevee hulka ja platsenta asukohta. “Loote sobiva asendi korral on võimalik määrata ka sugu,” lisas Kelli.

Ämmaemand hoiab rasedusel valvsalt silma peal

Ämmaemand küsib regulaarsetel vastuvõttudel raseda tervise ja enesetunde kohta, kuulab tema muresid ning kaebusi. Ent milleks tuleb rasedal veel valmis olla? “Alates teisest trimestrist hakkab ämmaemand visiitidel mõõtma emakapõhja kõrgust, mis võimaldab kaudselt hinnata loote kasvu. Samuti kuulatakse doppleriga loote südamelööke,” kirjeldas Kelli.

Igaks visiidiks antakse teha ka uriinianalüüs, mis on lihtne ja efektiivne viis hindamaks mitmeid parameetreid. “Ühtlasi mõõdetakse alati vererõhku, küsitakse kehakaalu tõusu ja tursete esinemise kohta,” lisas ta.

Kolmandal trimestril teostatakse uuesti vereanalüüsid, kus kontrollitakse verepilti, HIV-nakkuse esinemist, veregruppi, reesuskuuluvust ning välistatakse, et veres ei oleks antikehi, mis tekitaks reesuskonflikti. Vajadusel tehakse vereanalüüse sagedamini.

“Alates 30. rasedusnädalast hakatakse hindama loote asendit, mida on võimalik teha palpatsioonil kui ka ultraheli abil. Kui raseduse kulus esineb muutusi, siis määrab ämmaemand naisele lisauuringuid või analüüse,” sõnas ämmaemand Kelli.

Enamasti normaalselt kulgenud raseduse korral ei teostata kolmandal trimestril rutiinselt ultraheliuuringuid. “Naise soovil on alati võimalus tasuliseks ultraheliuuringuks koos pildi või videoga,” märkis ta.

Kuidas tulla toime ärevusega?

Ehkki kõik sünnieelsed uuringud võivad näidata, et arenemas on terve laps, võib rasedus siiski lapseootel naisele ärevust ja muremõtteid põhjustada. Põhjuseid selleks on palju ja need on väga erinevad, ent kuidas nendega toime tulla?

“Oluline on ära tunda, kui ärevus ja mure kasvab üle pea ning hakkab igapäevast elu segama. Kindlasti soovitan murest rääkida oma kaaslasega ning, miks ka mitte, mõne lähedase ja olulise inimesega. Nagu öeldakse: jagatud mure on pool muret,” julgustas Kelli.

Tema sõnul on paljudel rasedate mure ja ärevus seotud eesootava sünnitusega ja suurte elumuutustega, kuid ka partneriga muutunud suhetega. “Professionaalse abi saamiseks on võimalik ämmaemandalt saada saatekirja raseduskriisi nõustaja juurde. Kui naisel on mõni vaimse tervise mure, millega varasemalt on käinud psühholoogi, psühhiaatri vastuvõtul, võiks meeleolu muutuste korral võtta antud spetsialistidega ühendust,” soovitas ta.

Sünnitusega seotud muremõtete korral võiks osaleda perekooli loengutel, mis aitavad ette valmistada nii keha kui ka meelt. “COVID-19 pandeemia tõttu toimuvad paljud perekooli loengud veebis, tänu millele on neid mugav vaadata ja kuulata koos partneriga. Samuti on võimalik koolitust läbiviivale spetsialistile küsimusi esitada,” rääkis ämmaemand.

“Kindlasti soovitaks rasedal viibida iga päev värskes õhus ning olla füüsiliselt aktiivne, mis aitab suurendab õnnehormoonide teket ning parandada tuju. Võimalusel võiks reguleerida oma päeva- ja öörütmi selliselt, et unetunde oleks piisavalt,” ütles Kelli lõpetuseks.