Viljatusravi spetsialisti poole on soovitav pöörduda siis, kui regulaarse ja kaitsmata seksuaalelu elamise korral pole 1 aasta vältel õnnestunud rasestuda. Alates 35-ndast eluaastast on viljatusravi protseduuridega soovitav alustada juba peale 6 kuu möödumist.

Tegemist on erinevate viljatusravi meetoditega, millel on erinevad näidustused: IUI puhul kasutatakse vähem ravimeid ja raviskeem on lihtsam, tegeletakse ovulatsiooni indutseerimise, spermatosoidide ettevalmistamise ja naise emakasse viimisega, kus toimub naturaalne viljastamine. Ehkki IUI on protseduuriliselt kergem ja kiirem, on IUI edukuse määr väiksem, näiteks alla 35-aastaste naiste puhul tavaliselt 10-17%.

IVF puhul toimub stimulatsioonijärgselt punkteeritud munarakkude viljastamine seemnerakkudega laboris, protseduur on keerulisem ja enam aega nõudev, kuid üldjuhul edukam. Alla 35-aastaste puhul on edukuse määr umbes 35% ja üle 35-aastaste puhul 26%.

Enne IUI ravi määramist on oluline teada naise munasarjade reservi ning rasedusega seotud hormoonide, näiteks prolaktiini ja TSH taset, lisaks veenduda, et emakas ja munajuhad on patoloogiavabad.

Rasestumise tulemuslikkus IUI teel sõltub mitmest tegurist, millest kõige olulisemad on partnerite vanus ja seemnerakkude päritolu, st kas kasutatud on partneri või doonori biomaterjali. Kuni 39-aastastel naistel on partneri spermaga tõenäosus rasestuda umbes 15%, mis langeb pärast 40. eluaastat umbes 8%-ni. Doonorispermaga on see näitaja oluliselt kõrgem, näiteks 40-aastaste puhul umbes 22% ja üle 40-aastaste puhul umbes 10%.