Kui paaril ei ole õnnestunud, vaatamata regulaarsele suguelule, ühe aasta jooksul loomulikul teel rasestuda, siis võiks sellest murest rääkida naistearstile (günekoloogile) ja meestearstile (androloogile). Alati võib nõu küsida juba ka varem ja vajadusel saab lasta oma viljakust regulaarselt hinnata. Kindlasti tasub kiiresti nõu küsida juhul, kui naise menstruaaltsükkel on korduvalt ebaregulaarne või menstruatsioonid väga valulikud.

Lastetuse põhjused võivad olla väga erinevad. Üldiselt on 30% juhtudest paari viljatuse põhjused naisepoolsed, 30% mehepoolsed, 20% mõlema poolsed ning ligikaudu 20% jääb lastetuse põhjus tänapäeval veel ebaselgeks.

Naise viljakuse suurimaks mõjutajaks on tema vanus, kuna munarakkude arv ja kvaliteet hakkab peale 30. eluaastat järk-järgult langema. Levinumateks naisepoolse viljatuse põhjusteks on nt ovulatsioonihäired ehk munaraku küpsemise ja vabanemise häired munasarjast, munajuhade sulgus, endometrioos.

Meeste viljakust hinnatakse seemnerakkude hulga, liikuvuse ja kuju järgi. Meie kliinikus saavad mehed mugavalt anda spermaanalüüsi, mille tulemused saadakse hiljemalt paari päevaga. Kui eelpoolmainitud näitajad jäävad alla normi, siis võib esineda probleeme munaraku viljastamisel loomulikul teel.

Viljatuse põhjused võivad olla geneetilised, anatoomilised või kujuneda elu jooksul põetud haiguste tagajärjel (nt suguteede põletikud). Alahinnata ei tohiks kindlasti ka keskkonnafaktorite mõju viljakusele.

Naise esmaste uuringute hulka kuulub vaginaalne ultraheliuuring ja vajadusel munajuhade läbitavuse uuring. Erinevad hormoonalalüüsid aitavad hinnata munarakkude reservi ja menstruaaltsükli korrapärasust. Meie kogenud naistearstid nõustavad teid igakülgselt leidmaks lahendust.

Mehe esmaseks viljakuse uuringuks on spermaanalüüs, mis hindab seemnerakkude hulka, liikuvust ja kuju mehe seemnevedelikus.

Kindlasti on vajalik testida nii naist kui ka meest levinumate sugulisel teel levivate haiguste suhtes (nt HIV, HBV, HCV, Syphilis, Chlamydia, Conorrhea, Trichomonas).

Emakasisene inseminatsioon (intrauterine insemination, IUI) on üks esmastest kehavälise viljastamise meetoditest. IUI puhul viiakse mehe seemnerakud spetsiaalse kateetri abil naise emakasse arvestades munaraku ovulatsiooni aega. Seda protseduur on soovitatav teha, kui viljatuse põhjus on ebaselge või mehe seemnerakkude hulk on kergelt langenud. Emakasisese inseminatsiooni õnnestumiseks peavad naise munajuhad olema läbitavad. IUI protseduuri saab teha ka doonorseemnerakkudega meie biopangast.

Kehavälisele viljastamisele eelneb naise ettevalmistav ravi, mis hõlmab munasarjade stimulatsiooni hormoonravimite abil. Kui tavaliselt küpseb naisel üks (harvem kaks) munarakku kuus, siis ettevalmistava ravi käigus küpseb korraga lõpuni keskmiselt 10-15 munarakku. Ettevalmistav ravi kestab 2-3 nädalat.

Munarakud võetakse välja lühikese protseduuri käigus (15 min), mille läbiviimiseks kasutatakse kerget anesteesiat. Arst punkteerib spetsiaalse nõelaga munasarju, mille abil võetakse munarakud välja ja antakse kiirelt laborisse.

Kehaväline viljastamine tähendab, et naise ja mehe sugurakud pannakse kokku laboritingimustes. Klassikaline IVF (in vitro fertilization, IVF) tähendab, et teatud hulk seemnerakke tilgutatakse munarakkudele peale ja viljastumine toimub Petri tassil. Kui seemnerakkude hulk on madal või pole varasemalt klassikaline IVF õnnestunud, siis on soovitatav teha ICSI (intracytoplasmic sperm injection, ICSI) protseduur. ICSI puhul süstib embrüoloog ühe seemneraku munaraku sisse kasutades mikroskoopi koos mikromanipulaatoritega.

Sugurakke ja arenevaid embrüoid kultiveeritakse inkubaatorites 1-6 päeva.

Embrüoloog valib siirdamiseks kõige parema kvaliteediga embrüo(d), mille areng vastab oodatavale arengustaadiumile. Siirdatavate embrüote arv kooskõlastatakse patsiendiga. Eestis on lubatud siirdada kuni 3 embrüot, kuid tavapraktika on pigem siirdada 1 embrüo (harvem 2), et vältida mitmikrasedusega kaasnevaid riske.

Embrüo siirdamine on protseduur, mille ajal arst siirdab laborist saadud embrüod spetsiaalse kateetri abil naise emakasse. Embrüo siirdamisele peab naine tulema täis põiega (juua rohkem vett ja vältida 1h enne protseduuri tualetis käimist).

Kõik hea kvaliteediga embrüod, mida naisele ei siirdata, on võimalik külmutada ja säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Eestis võib embrüoid külmutatuna säilitada kuni 7 aastat. Külmutatud embrüoid saab vajadusel taas üles sulatada ja kasutada külmutatud embrüo siirdamise protseduuril (frozen embryo transfer, FET).

Kui naise või mehe enda sugurakkude arv ja/või kvaliteet on oluliselt langenud või sugurakud puuduvad, siis on soovitatav kasutada doonorsugurakke (doonormunarakud ja/või doonorseemnerakud).

Üldiselt naised üle 43 aasta vajavad doonormunarakke. Meespartneri puudumisel on naise võimalik kasutada doonorspermat. Next Fertility Nordic biopank on selleks sobiv, meil on oma doonorsugurakkude pank, kust leiad sobivad rakud kiiresti, ilma ootejärjekorrata. Loe doonorrakkude tellimise kohta siit.

Sugurakudoonorite valimise protsess on pikk ja põhjalik. Doonorite kandidaadid läbivad põhjaliku nõustamise ja tervisekontrolli. Nii munaraku- kui ka spermadoonoreid testitakse suguhaiguste suhtes ning lisaks teostatakse mitmed geneetilised uuringud.

Eestis võib munarakudoonoriks olla vaimselt ja füüsiliselt terve kuni 35 aastane naine ja seemnerakudoonoriks kuni 40 aastane mees. Meie kliiniku munarakudoonorid on valdavalt kuni 30. aastased terved naised ja seemnerakudoonorid kuni 35. aastased terved mehed.

Kui peres on risk geneetilise haiguse edasikandumiseks sündivale lapsele, siis on võimalik teostada embrüodiagnostikat ehk embrüote geneetilist testimist enne siirdamist naise emakasse. Geneetilise riski välja selgitamiseks on vajalik eelnev geneetiku konsultatsioon.

PGT (preimplantation genetic testing) on soovitatav ka sellisel juhul, kui on IVF protseduur on korduvalt ebaõnnestunud või on esinenud korduvaid raseduse katkemisi.

Embrüo siirdamise järgselt peaks naine, vastavalt arsti juhistele, jätkama emakat ja raseduse arengut toetava raviga ning kahe nädala möödudes teostama rasedustesti (soovitatavalt vereanalüüsi, hCG test). Kliinilise raseduse tuvastamiseks (6-8.rasedusnädal) teostatakse ultraheliuuring, et kontrollida loote südametegevust ja “kinnitada” rasedus.

Rasedusega  saab arvele võtta ning edasisele jälgimisele jääda meie ämmaemandate juures Next Fertility Nordicus või mujal endale sobivas naistekliinikus, raseduskeskuses.