Kehaväline viljastamine

Iga patsient on unikaalne, meie eesmärgiks on leida just sulle sobiv lahendus viljatusravis.

Kehaväline viljastamine

Kehaväline ehk kunstlik viljastamine (in vitro fertilization). Munarakkude viljastamine ja embrüote esimeste päevade areng toimub laboritingimustel. Kehaväline viljastamine eeldab tavaliselt munasarjade stimulatsiooni enne protseduuri. Kui mehe seemnerakkude hulk on normis, siis viljastatakse munarakud klassikalise IVF meetodiga. Mehepoolse viljatuse korral kasutatakse ICSI meetodit (intracytoplasmic sperm injection).

Kehaväline viljastamine ja selle õnnestumine on individuaalne ja sõltub lastetuse põhjustest. Keskmiselt õnnestub ligikaudu 30% protseduuridest.

IUI

Emakasisene inseminatsioon ehk IUI (intrauterine insemination) on protseduur, mille käigus viiakse seemnerakud emakasse spetsiaalse kateetri abil, arvestades munaraku ovuleerumise aega.

IUI protseduuri soovitame naistele, kes planeerivad kasutada doonorseemnerakke; kel ei ole õnnestunud enda partneriga loomulikul teel rasestuda 1 a jooksul; kui esineb kergem mehepoolne või selgusetu viljatus. Peale naistearsti konsultatsiooni ning vajalike uuringute ja analüüside tegemist teostatakse IUI protseduur kas loomuliku menstruaaltsükli baasil või hormoonravimitega esile kutsutud ovulatsiooni järgselt. Meespartneri puhul peab olema teostatud spermaanalüüs.

IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, seemnerakkude kvaliteedist, viljatuse põhjusest ning selle kestusest. IUI abil rasestub keskmiselt 15% naisi. Protseduuri võib korrata mitu kuud järjest ja seega kumulatiivne rasestumise tõenäosus võib olla suurem.

IVF

Klassikalise IVF (in vitro fertilization) meetodi puhul pannakse munarakud ja seemnerakud kokku Petri tassil ja tassi kultiveeritakse inkubaatoris, kus on loodud kehale sarnased tingimused. 16-18 tunni möödudes kontrollitakse munarakkude viljastumist ning korrektselt viljastunud munarakke kultiveeritakse edasi, et saaks areneda embrüod. Embrüote arengut jälgitakse laboris 2-6 päeva.

ICSI

ICSI (intracytoplasmic sperm injection) on kehavälise viljastamise meetod, kus mikroskoobi all valitakse välja üks terve seemnerakk, mis viiakse mikropipeti abil otse munaraku tsütoplasmasse. ICSI meetodit kasutatakse tavaliselt mehepoolse viljatuse korral või kui varasem IVF meetod ei ole soovitud tulemust andnud. ICSI meetodi kasutamine on vajalik ka siis, kui munarakud on eelnevalt külmutatud. Edasine embrüote areng ja jälgimine toimub sarnaselt IVF meetodile.

Embrüo siirdamine

Embrüo siirdamise päev sõltub embrüote arengust. Embrüoloog valib siirdamiseks kõige parema kvaliteediga ja arengustaadiumile vastava embrüo(d). Eestis on lubatud siirdada kuni 3 embrüot, kuid tavaliselt on soovitatav siirdada 1 embrüo, et vältida mitmikrasedusega kaasnevaid võimalikke riske. Siirdamisest üle jäänud hea kvaliteediga embrüod on võimalik külmutada.

Pakume võimalust teha beREADY endomeetriumi retseptiivuse testi, mis aitab määrata sobivaima aja embrüo siirdamiseks emakasse. Samuti saab soovi korral kasutada embrüo siirdamisel EmbryoGlue’d. See on siirdamislahus, mille abil on võimalik soodustada embrüo kinnitumist emakasse ning seeläbi suurendada rasestumise edukust.

Raseduse tuvastamine

Raseduse tekkimiseks peab embrüo kinnituma naise emaka sisepinnale ehk endomeetriumile. Kahe nädala möödudes peale embrüote siirdamist näitab veretest (hCG), kas embrüo pesastumine on toimunud. Kliinilist rasedust saab tuvastada alates 6. nädalast peale siirdamist.

Iga patsient on unikaalne, oled teretulnud!

Meie arstid

Dr. Ailen Aluri

Dr. Ailen Aluri

Viljatusravi ja günekoloogia
Dr. Eija Dorbek

Dr. Eija Dorbek

Viljatusravi ja günekoloogia
Dr. Minna Mari Lett

Dr. Minna Mari Lett

Üldarst, sünnitusabi ja günekoloogia resident