BioEximi OÜ (Next Fertility Nordic)

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. BioEximi OÜ (edaspidi: Kliinik) tervishoiuteenuse osutamise üldtingimused (edaspidi: üldtingimused) sätestavad Kliiniku ning patsiendi õigused, kohustused ja vastutuse patsiendile Kliinikus tervishoiuteenuse osutamisel.

1.2. Üldtingimusi käsitatakse võlaõigusseaduse § 760 tähenduses tervishoiuteenuse osutamise lepingu tüüptingimustena.

1.3. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu moodustavad üldtingimused, patsiendiga eraldi suuliselt või kirjalikult kokkulepitud tingimused ning muud Kliiniku kehtestatud ja patsiendile kättesaadavaks tehtud patsiendi ja Kliiniku vahelisi suhteid reguleerivad korrad, reeglid, eeskirjad ja nõuded. Üldtingimustes reguleerimata küsimustes juhindutakse vastavat valdkonda reguleerivatest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

1.4. Kliinik osutab patsiendile tervishoiuteenust eesti keeles. Juhul, kui tervishoiuteenust osutav kliiniku töötaja valdab muud patsiendile arusaadavat keelt, võib vastastikusel kokkuleppel suhtlus patsiendi ja töötaja vahel toimuda selles keeles.

2. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimine

2.1. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse Kliiniku ja patsiendi vahel sõlmituks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise aja broneerimisega tervishoiuteenuse osutamiseks Kliinikus, broneeringu puudumisel teenuse osutamise alustamisega.

2.2. Patsiendil on võimalik broneerida aeg tervishoiutöötaja või muu spetsialisti vastuvõtule Kliiniku kodulehel veebipõhise broneerimissüsteemi kaudu, telefoni teel numbril +372 607 0017, e-kirja teel: info@ivfnordic.com või Kliiniku registratuuris kohapeal (Veerenni 51, 4. korrus, 10138, Tallinn). Vastuvõtu aja tühistamine või muutmine on võimalik samal viisil.

3. Tervishoiuteenuse eest tasumine

3.1. Patsient tasub tervishoiuteenuste eest Kliinikule vastavalt Kliiniku poolt kehtestatud hinnakirjale.

3.2. Kliinikul on õigus igal ajal ühepoolselt hinnakirja muuta, tehes vastavad muudatused kättesaadavaks Kliiniku kodulehel. Patsiendile, kes on teinud broneeringu enne hinnakirja muutmist, kuid kes kasutab teenust pärast hinnakirja muutmist, kehtib broneeringu tegemise hetkel kehtinud hinnakiri.

3.3. Patsiendi poolt tervishoiuteenuse eest tasumisele kuuluvad summad (sh visiiditasu, tasu uuringute, analüüside ja protseduuride eest) tasub patsient vastavalt kokkuleppele Kliinikuga enne või pärast tervishoiuteenuse osutamist.

3.4. Kui Kliinik osutab Eesti Haigekassa poolt kindlustatud patsiendile tervishoiuteenust, mille eest tasumise kohustuse võtab vastavalt ravikindlustuse seadusele üle Eesti Haigekassa, tasub tervishoiuteenuse eest kokkulepitud ulatuses Eesti Haigekassa ning patsient tasub vastavalt hinnakirjale visiiditasu.

3.5. Kliinik on sõlminud ravi rahastamise lepingu Eesti Haigekassaga vastuvõttudeks järgmistel erialadel: viljatusravi ja emakakaelavähi ennetus.

4. Teenuse osutamise üldised põhimõtted

4.1. Parima tervishoiuteenuse saamiseks teavitab patsient oma parima arusaama järgi tervishoiutöötajat kõigist asjaoludest, mille teadmine on vajalik tervishoiuteenuse osutamiseks, sealhulgas oma tervisest, haiguse kulust, teistest haigustest ja kasutatavatest ravimitest.

4.2. Tervishoiutöötaja teavitab patsienti tema läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest.

4.3. Tervishoiuteenuse osutaja ei või reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust.

4.4. Patsient teeb tervishoiutöötajaga parima võimaliku tulemuse saavutamiseks koostööd. Patsient peab kinni tervishoiutöötaja poolt paranemise huvides soovitatud tegevuspiirangutest.

4.5. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Kliinik patsientidele ka terviseteenust. Terviseteenus on teenus, mida osutatakse patsiendile ning mis ei ole tervishoiuteenus.

5. Nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks

5.1. Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Avaldus nõusoleku tagasivõtmiseks vormistatakse alati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikus vormis.

5.2. Patsiendi saabumisel Kliinikusse tervishoiuteenusele eeldatakse patsiendi nõusolekut tervishoiuteenuse osutamiseks. Vajadusel ning seadusega nõutud juhtudel vormistatakse patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis.

5.3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) § 16 (naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks), § 17 (mehe nõusolek abikaasa kunstlikuks viljastamiseks), § 21 (vallalise naise kunstlik viljastamine konkreetse mehe seemnerakkudega), § 23 (võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele) ja § 25 (sugurakkude doonorlus) sätestatud juhtudel on vajalik isiku kirjalik nõusolek.

5.4. Piiratud teovõimega patsiendi puhul annab nõusoleku tervishoiuteenuse osutamiseks patsiendi seaduslik esindaja, v.a kui patsient on suuteline ise vastutustundlikult kaaluma tervishoiuteenuse osutamise poolt ja vastuväiteid. Kliinik ei järgi seadusliku esindaja otsust, kui see ilmselgelt kahjustab patsiendi huve.

5.5. Kui patsient otsustab tervishoiuteenuse osutamise käigus oma nõusolekust loobuda, katkestatakse tervishoiuteenuse osutamine esimesel võimalusel, kui seda on võimalik teha ilma patsiendi tervist kahjustamata ning nõusolekust loobumine fikseeritakse tervishoiuteenuse osutamist kajastavas dokumendis.

5.6. Nõusoleku tagasivõtmine ei muuda lubamatuks kuni nõusoleku tagasivõtmiseni osutatud teenuse osutamist.

5.7. Üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.

6. Tervishoiuteenuse osutamisest keeldumine

6.1. Kliinik võib keelduda tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisest või keeldub juba sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel ravitoimingu tegemisest, kui:

6.1.1. puudub arstiteaduslik põhjendus soovitud tervishoiuteenuse osutamiseks;

6.1.2. tervishoiutöötaja hinnangul puudub selge võimalus ravitoimingu edukaks lõpuleviimiseks;

6.1.3. tervishoiutöötaja hinnangul sisaldab ravitoimingu tegemine endas patsiendi jaoks suuremat riski kui ravitoimingu tegemata jätmine;

6.1.4. tervishoiuteenuse osutamine seab ohtu meditsiinipersonali või kõrvalise isiku tervise või elu;

6.1.5. meditsiinipersonali erialane ettevalmistus ei võimalda ette võtta ravitoimingut, mis konkreetsel juhul oleks vajalik;

6.1.6. patsient taotleb tervishoiuteenuste osutamist tingimustel, mis on vastuolus käesolevate üldtingimustega;

6.1.7. esineb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) § 8 lõikes 1 nimetatud asjaolu: arsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada teostama kunstlikku viljastamist või sellega seotud toiminguid ega neist osa võtma.

7. Tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine

7.1. Kliinik võib tervishoiuteenuse osutamise edasi lükata, kui:

7.1.1. tervishoiutöötaja hinnangul on patsiendi seisukorra tõttu mõistlik tervishoiuteenuse osutamine edasi lükata;

7.1.2. Kliiniku töökorraldusliku probleemi (nt arsti eemalviibimise tõttu) ei ole tervishoiuteenuse osutamine ettenähtud ajal võimalik;

7.1.3. patsient ei saabu õigeaegselt arsti vastuvõtule, uuringule, protseduurile või ravile;

7.1.4. patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel tekkinud konflikti tõttu on Kliiniku hinnangul vajalik tervishoiutöötaja vahetamine;

7.1.5. patsiendi poolt tasumisele kuuluv tervishoiuteenuse tasu on patsiendi poolt Kliinikule maksmata.

7.2. Kliinik teatab tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamisest patsiendile esimesel võimalusel. Kui Kliinik on tervishoiuteenuse osutamise edasi lükanud, pakub Kliinik patsiendile välja uue aja tervishoiuteenuse osutamiseks niipea, kui see on võimalik.

7.3. Kliinikul on õigus tervishoiuteenuse osutamine punktis 7.1.5. toodud põhjusel edasi lükata, kui tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv tasu on patsiendi poolt Kliinikule maksmata 24 tundi enne planeeritud tervishoiuteenuse osutamise aega.

7.4. Patsient võib ilma põhjust nimetamata tervishoiuteenuse osutamise edasi lükata, teatades sellest Kliinikule ette esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne planeeritud tervishoiuteenuse osutamise algust. Patsient lepib Kliinikuga sellisel juhul kokku uue tervishoiuteenuse osutamise aja.

7.5. Tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine vähema kui 24 tunnise etteteatamisega on võimalik patsiendi haigestumise korral, millisel juhul patsient on kohustatud esitama Kliinikule asjakohase arstitõendi.

8. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu ülesütlemine

8.1. Patsiendil on õigus tervishoiuteenuse osutamise leping üles öelda igal ajal ilma põhjust nimetamata.

8.2. Patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutamisele kokkulepitud ajal mitteilmumine või mitteilmumisest etteteatamine vähem kui 24 tundi enne planeeritud tervishoiuteenuse osutamise algust, loetakse patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks. Niisugusel juhul ei ole patsiendil õigust nõuda tervishoiuteenuse eest tasutud summat tagasi suuremas ulatuses kui 50% tervishoiuteenuse hinnast, millest tulenevalt 50% tervishoiuteenuse hinnast arvestatakse Kliiniku poolt tervishoiuteenuse osutamiseks valmisoleku kulude katteks. Ettemaksu puudumisel on Kliinikul õigus esitada patsiendile arve summas 50% tervishoiuteenuse hinnast tervishoiuteenuse osutamiseks valmisoleku kulude katteks.

8.3. Kliinikul on õigus tervishoiuteenuse osutamise leping üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata, seda eelkõige (kuid mitte ainult) juhtudel, kui:

8.3.1. patsient ei avalda tervishoiutöötajale informatsiooni, mida teadmata võib tervishoiuteenuse osutamise jätkamine sisaldada endas sama suurt või suuremat riski, kui tervishoiuteenuste osutamise lõpetamine;

8.3.2. patsient ei nõustu soovitud põhitervishoiuteenuse osutamisega kaasnevate tervishoiuteenustega, ilma milleta ei ole tervishoiutöötaja hinnangul ka põhitervishoiuteenuse osutamine otstarbekas;

8.3.3. patsient soovib tasulise tervishoiuteenuse osutamist, kuid ei tasu osutatavate tervishoiuteenuste eest vastavalt ettenähtud korrale.

8.4. Kliiniku poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu ülesütlemise järel osutab Kliinik jätkuvalt patsiendile tervishoiuteenuseid, mis on temale vältimatult vajalikud või mille osutamisest keeldumine ei ole mõistlik, arvestades patsiendi olukorda ning võimalusi saada abi teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt.

9. Poolte õigused ja kohustused

9.1. Patsiendil on õigus:

9.1.1. saada vajalikku tervishoiuteenust vastavalt Kliiniku võimalustele;

9.1.2. saada teavet oma terviseseisundi, haiguse, ravi ja prognoosi kohta eesti keeles;

9.1.3. muukeelse patsiendina saada eelnimetatud teavet muus keeles, kui see on Kliiniku poolt võimalik;

9.1.4. keelduda teabe vastuvõtmisest oma terviseseisundi kohta (täielik või osaline keeldumine);

9.1.5. aktiivselt osaleda iseenda ravi puudutavate otsuste tegemisel, olla kaasatud raviprotsessi, anda ravitoiminguteks nõusolek või keelduda sellest;

9.1.6. taotleda ja saada teisest arvamust teiselt eriarstilt esmase arvamuse andnud eriarsti saatekirja alusel;

9.1.7. saada õpetust oma haigusega toime tulemiseks, tervise hoidmiseks ja parendamiseks;

9.1.8. nõuda, et Kliinik hoiab tema terviseseisundit, ravi ja eraelu puudutava teabe konfidentsiaalsena (välja arvatud juhtudel, kus Kliinikul on õigusaktidest tulenev teabe avaldamise kohustus);

9.1.9. teada temaga tegelevate arstide, õdede ja muu personali nimesid;

9.1.10. esitada tekkinud rahulolematuse tõttu kaebusi või teha ettepanekuid tekkinud probleemide kohta ning saada nende kohta tagasisidet. Kaebused tuleb esitada kirjalikult vastavalt üldtingimuste punktis 12 toodud korrale.

9.2. Patsiendil on kohustus:

9.2.1. saabuda õigeaegselt arsti vastuvõtule, uuringule või protseduurile;

9.2.2. käituda Kliiniku ruumides viisakalt ning suhtuda personali ja teistesse klientidesse lugupidavalt;

9.2.3. teavitada meditsiinipersonali kõigist asjaoludest, mis võivad olla olulised või mõjutada terviseseisundit või tervishoiuteenuse osutamist (sh kroonilised haigused, nakkushaigused, kahjulikud harjumused jmt);

9.2.4. teavitada oma ravi ja oma isikut puudutavatest otsustest arsti/Kliinikut (nt teabe vajamine/sellest keeldumine, teabe väljastamise piiramine ja oma otsuste muutmine);

9.2.5. järgida kõiki patsientide käitumist reguleerivatest õigusaktidest (seadused, määrused, Kliinikusisesed korrad, sh Kliiniku sisekord jmt) tulenevaid nõudeid;

9.2.6. tasuda tervishoiuteenuse eest ulatuses, mida ei tasu ravikindlustus või kolmas isik (visiiditasu, omaosalus, Eesti Haigekassa poolt mittehüvitatava tervishoiuteenuse hind).

9.3. Kliinikul on õigus:

9.3.1. kehtestada sisekord, mis reguleerib patsientide käitumist Kliinikus ning nõuda patsientidelt selle täitmist;

9.3.2. määrata patsiendile raviarst või asendada raviarst, teavitades patsienti sellest esimesel võimalusel.

9.4. Kliinikul on kohustus:

9.4.1. osutada patsiendile tervishoiuteenust, mis vastab arstiteaduse ja õendusteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja osutada seda tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega;

9.4.2. luua ohutu ja turvaline ravikeskkond;

9.4.3. kuulata patsient ära (ettenähtud vastuvõtuaja või visiidi aja piires);

9.4.4. teavitada patsienti tema terviseseisundist, uuringutest ja ravist;

9.4.5. vajaduse korral suunata patsient teise eriarsti juurde või kaasata teisi eriarste;

9.4.6. patsiendile tervishoiuteenuse osutamine nõuetekohaselt dokumenteerida ning vastavaid dokumente säilitada.

10. Vastutus

10.1. Kliinik vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

10.2. Kliinik ei vastuta tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest, kui tervishoiuteenuse vahetu osutaja on patsienti vastavatest võimalikest ohtudest ja tagajärgedest informeerinud ning patsient on andnud nõusoleku tervishoiuteenuse saamiseks.

10.3. Patsient vastutab Kliinikule tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike asjaolude avaldamata ja tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku kaasabi osutamata jätmise eest.

10.4. Kliinik ei vastuta mistahes kahju eest, mis on tekkinud patsiendi tegevuse või tegevusetuse tulemusel, sh patsiendi poolt valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise tulemusel.

10.5. Kliiniku ja tervishoiuteenuse vahetu osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

10.6. Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 5 aastat alates ajast, mil patsient sai teada Kliiniku või tervishoiuteenuse vahetu osutaja poolt kohustuse rikkumisest või kahju tekkimisest.

10.7. Terviseteenuse osutamisel vastutab Kliinik oma kohustuste rikkumise eest võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätete alusel. Kliinik vastutab terviseteenuse osutamisel üksnes oma kohustuse rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju eest ning summas, mis ulatub osutatud terviseteenuse kolmekordse tasuni. Kliinik ei vastuta terviseteenuse osutamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju eest.

11. Isikuandmete töötlemine

11.1. Isikuandmete töötlemine Kliinikus toimub vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja teistele õigusaktidele. Isikuandmete töötlemine Kliinikus on kirjeldatud BioEximi OÜ andmekaitsetingimustes (privaatsuspoliitika).

12. Kaebuste lahendamise kord

12.1. Kaebusi lahendatakse vastavalt alljärgnevalt toodud kaebuste lahendamise korrale.

12.2. Nii patsient kui Kliinik lahendavad tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kaebused esmajärjekorras omavahel.

12.3. Kliiniku eesmärgiks on kaebuste ning ettepanekute võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine ning patsientide rahulolu ja tervishoiuteenuste osutamise kvaliteedi tagamine.

12.4. Tervishoiuteenuse kvaliteedist tulenevaid kaebusi menetleb Kliiniku juhatuse liige või tema poolt volitatud isik koos raviarsti ja laborijuhatajaga.

12.5. Kaebuste lahendamisel järgib Kliinik kõiki kehtivaid konfidentsiaalsuse nõudeid.

12.6. Kaebused registreeritakse Kliiniku kaebuste registris.

12.7. Kaebuse peab esitama selgesti loetavas kirjas, andes selle isiklikult üle registratuuri, e-kirjaga aadressil info@ivfnordic.com või posti teel aadressil Veerenni 51, 10138 Tallinn.

12.8. Kaebusel peab olema märgitud patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress, kuupäev ning kaebuse sisu, kus peab olema võimalikult täpselt ära kirjeldatud kaebuse asjaolud. Kui kaebus esitatakse kellegi nimel, siis peab olema märgitud nii patsiendi, kui tema poolt volitatud isiku andmed.

12.9. Kaebusele peab lisama juurde olemasolul dokumendid, millega kaebuse esitaja oma kaebust põhjendab ning ettepanek kaebuse lahendamiseks.

12.10. Kaebus allkirjastatakse kaebuse esitaja või tema poolt volitatud isiku poolt. Volitamise korral tuleb näidata kaebuses patsiendi andmed, kelle huvides kaebus esitatakse ja lisada volikiri.

12.11. Kliiniku juhatus vaatab kaebuse läbi koos raviarsti ja laborijuhatajaga ning kontrollib kaebuses esitatud asjaolusid 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul kaebuse esitamisest.

12.12. Kliinikul on õigus keelduda kaebuse läbivaatamisest kui:

12.12.1. kaebus on anonüümne;

12.12.2. ettepaneku või kaebuse sisu ei ole loetav või arusaadav;

12.12.3. kaebus ei ole esitatud raviteenuste kvaliteedi kohta;

12.12.4. kaebuse esitanud isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning kaebus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;

12.12.5. sama juhtumi kohta on jõustunud kohtuotsus;

12.12.6. raviteenuse osutamisest, mille kohta esitatakse kaebus, on möödunud rohkem kui 5 aastat.

12.13. Kaebuse läbivaatamisest keeldumisest teavitab Kliiniku juhatus kaebuse esitajat kirjalikult koos otsuse põhjendusega.

12.14. Suusõnalised arusaamatused püütakse lahendada Kliinikus kohapeal, kaasates läbirääkimistesse vastavalt vajadusele Kliiniku juhatuse ja raviarsti või muu teenindava personali.

12.15. Kaebuste menetlemisel kogutud dokumente säilitatakse lähtuvalt kehtivatest seadustest ning nende säilitamise korraldab Kliiniku arhiivi eest vastutav töötaja.

12.16. Juhul, kui kaebuse esitaja pole Kliiniku poolt esitatud lahendusega rahul, on isikul võimalus pöörduda järgmiste asutuste poole:

12.16.1. Sotsiaalministeeriumi juures töötav tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon. Avaldusi saab saata aadressil: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või digiallkirjastatult e-postiga: info@sm.ee;

12.16.2. Terviseamet. Avaldusi saab saata aadressil: Terviseamet, Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn või e-postiga: kesk@terviseamet.ee;

12.16.3. Eesti Haigekassa. Avaldusi saab saata aadressil Lastekodu 48, Tallinn 10113, e-postiga: info@haigekassa.ee, telefon (+372) 669 6630.

13. Muud tingimused

13.1. Kliinikul on õigus igal ajal käesolevaid üldtingimusi ühepoolselt muuta.

13.2. Käesolevate üldtingimuste suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.