Dr Ailen Aluri (fotol) sõnul on viljatuse põhjuseid väga erinevaid. Foto: Kadri Unt
Viljatust on põhjust kahtlustada siis, kui paaril pole aasta jooksul õnnestunud loomulikul teel lapseootele jääda. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, mis on olnud takistuseks ja kas seda on võimalik meditsiini abil ravida. Mis põhjustab viljatust ning millega tuleb viljatusravi ajal arvestada, selgitavad viljatusravikliiniku Next Fertility Nordic naistearst dr Ailen Aluri ja kogemusnõustaja Inna Ossiptšuk.
Palju erinevaid põhjuseid
Viljatuse põhjuseid on väga palju: üldiselt on 30% paari viljatuse põhjustest naisepoolsed, 30% mehepoolsed ja 20% mõlemapoolsed. Ülejäänud 20% juhtudest jääb põhjus veel tänapäevalgi ebaselgeks. Mõned uuringud on välja toonud, et selgusetu viljatuse osakaal võib tegelikult olla veelgi suurem.
Dr Ailen Aluri sõnul võivad viljatuse põhjused olla nii geneetilised kui anatoomilised või kujuneda elu jooksul põetud haiguste, nagu näiteks suguteede põletiku tagajärjel. “Alahinnata ei tohiks kindlasti ka keskkonnafaktorite mõju viljakusele,” lisas ta.
Et selgitada välja, miks pole õnnestunud lapseootele jääda, on võimalik läbida viljakuse kontroll, mille käigus aitab arst võimalikud põhjused välja uurida.
Naise viljakuse suurimaks mõjutajaks on tema vanus, kuna munarakkude arv ja kvaliteet hakkab peale 30. eluaastat järk-järgult langema. “Levinumateks naisepoolse viljatuse põhjusteks on näiteks ovulatsioonihäired ehk munaraku küpsemise ja vabanemise häired munasarjast, munajuhade sulgus, endometrioos,” selgitas dr Aluri. Selleks, et oma viljakusnäitajatega kursis olla, on soovituslik külastada naistearsti, kes soovitab vajadusel läbida lisauuringuid ja -analüüse.
Meeste viljakust seevastu hinnatakse seemnerakkude hulga, liikuvuse ja kuju järgi. “Meie kliinikus saavad mehed mugavalt anda spermaanalüüsi, mille tulemused saadakse hiljemalt paari päevaga,” ütles ta. Kui eespoolmainitud näitajad jäävad alla normi, siis võib esineda probleeme munaraku viljastamisel loomulikul teel.
Ka stress võib mõjutada
Nagu öeldud, jääb paljudel juhtudel lastetuse põhjus välja selgitamata. Mõjureid võib lisaks geneetilistele ja anatoomilistele põhjustele olla veelgi. Kindlasti mängivad oma rolli viljakuse kujunemisel eluviisid, nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine või madal füüsiline aktiivsus, aga ka keskkond, sealhulgas kokkupuuted mürgiste ainetega tööl või kodus. Uuringud on välja toonud, et ka toksilisi aineid sisaldav kosmeetika ja kodukeemia võib inimese viljakust negatiivselt mõjutada.
Ühtlasi ei saa üle ega ümber stressist, mida pikalt ebaõnnestunud lapseootus võib paaris tekitada. “Lastetus kahtlemata tekitab stressi ja stress omakorda võib raskendada rasestumise tõenäosust. Näiteks on arstidel teada mitmeid juhtumeid, kus paar läbib mitmeid aastaid viljatusravi ja pärast esimese lapse saamist IVF abi tuleb õige pea saabuv järgmine rasedus paarile suure üllatusena,” rääkis ta.
Viljatusravikliiniku Next Fertility Nordic kogemusnõustaja Inna Ossiptšuk lisas, et enamik viljatusega kokkupuutuvaid paare kogeb diagnoosieelseid või -järgseid psühholoogilisi väljakutseid, nagu näiteks hirm lastetuse ees, olukorra eitamine või süütunne, viha oma keha vastu, sotsiaalne surve ja palju muud.
“Oluline on meeles pidada, et kõik need emotsioonid on täiesti normaalsed,” märkis ta. Samas on veel olulisem õppida enda negatiivseid emotsioone juhtima (kasvõi iseseisvalt või kogemusnõustaja abil), et mitte lasta negatiivsetel emotsioonidel mõjutada viljatusravi efektiivsust.
Ravi on teekond
Lastetuse ravi klassikaliseks meetodiks on IVF ravi, mille puhul on tegemist väga olulise ja elulise protseduuriga. Kahtlemata võivad paaril olla selles osas väga suured ootused. Sageli aga ei arvestata, et tegemist on teekonnaga, mis võib kujuneda emotsionaalselt keerulisemaks, kui esialgu arvatud. Seega võib igas etapis juhtuda, et ei lähe päris täpselt nii, nagu oodatakse.
“Peab arvestama, et elu algus raku tasandil sõltub väga paljudest väikestest detailidest. Alates sellest, kui palju munarakke naiselt õnnestub saada, mis kvaliteediga on mehe seemnerakud, kuidas munarakud viljastuvad ja millised embrüod arenevad ja kas embrüo kinnitub naise emakasse,” selgitas dr Aluri.
Keskmiselt õnnestub tänaseni ligikaudu 30% IVF protseduuridest. IVF tulemused varieeruvad sõltuvalt naise vanusest. “Alla 35-aastastel on õnnestumisprotsent üldjuhul kõrgem ja üle 40-aastastel madalam. Tegelikult on ka loomulikul teel rasestumise tõenäosus ühes kuus umbes 30%,” tõi naistearst välja. “Uue elu algus ongi tegelikult suur ime, mida me oleme harjunud iseenesestmõistetavalt võtma.”
Keegi pole üksi
Siiski on väga oluline märkida, et isegi kui esimene IVF protseduur ei õnnestu, saavad nii raviarst kui ka laboritöötajad väga palju olulist infot, mida järgmist protseduuri planeerides arvesse võtta.
Näiteks tehakse järeldused sellest, kuidas naise munasarjad ravimitele reageerisid, kas oleks vaja teostada lisauuringuid või kas mõni teine viljastumise meetod võiks paremini sobida. “Kindlasti on oluline, et lastetuse ravi läbiv paar oleks üksteisele toeks ja läbiks kogu protsessi koos,” ütles dr Aluri.
Vahel on ka oluline küsida nõu kelleltki, kes on ise sarnase teekonna läbinud. Next Fertility Nordicu kliinikus on patsiendil võimalik tulla kogemusnõustaja juurde, kes saab jagada enda isiklikku kogemust IVF ravi läbimisel ja seega olla toeks ja abiks viljatusravi läbivale patsiendile. Seega pole ükski paar sel teekonnal üksi — oma valdkonna spetsialistid on iga etapi juures parimate nõuannetega abistamas.