Üha enam võib kolmekümnendates aastates naiste seas kuulda, et pere planeerimine lükkub edasi sobiva partneri puudumise tõttu. On naisi, kes vaatamata partneri puudumisest, otsustab emaks saada spermadoonori abil. Meil on hea meel jagada Linda lugu, kellele sai meie kliinik olla abiks pere loomisel.
Laps on kõige imelisem kink elus – Sinul, Linda, on neid juba kaks. Kuidas Sa jõudsid otsuseni saada emaks spermadoonorluse abil?
Olin 30ndatesse eluaastatesse jõudnud ja kogu aeg sisimas teadnud, et soovin lapsi saada. Kuid suhted minu elus tundusid kuidagi üksteise järel luhtuvat ning ma tundsin, et jooksen ajaga võidu. Kartsin, et ei õnnestugi lapsi niimoodi saada, kui ootan seda ”õiget” inimest. Enne Next Fertility Nordicusse jõudmist olin juba kuskil 5 aastat mõelnud ja uurinud võimalusi IUI protseduuri (intrauterine insemination ehk emakasisene inseminatsioon: protseduur, mille käigus viiakse seemnerakud emakasse spetsiaalse kateetri abil) abil emaks saada. Mul on hea sõber, kes julgustas mind tegutsema – milleks lõputult oodata.
Kas otsus emaks saada spermadoonori abil tuli Sinu jaoks raskelt?
Lapsesaamise otsus ei olnud raske. Olin endas rohkem kui kindel, et soovin olla ema. Kuid raske oli leppida faktiga, et kuna spermadoonorlus on Eestis anonüümne, siis mul ei olegi võimalik doonori kohta rohkem infot saada, kui see on seadusega sätestatud. Soomes on spermadoonorlus mitte-anonüümne. See tähendab, et doonorrakkudest sündinud laps saab 18 aastaselt uurida välja, kes on tema bioloogiline vanem. Esialgu tundus sellise võimaluse välistamine raske, kui teha protseduur Eestis.
Kuidas Sa meie kliiniku leidsid ja miks just meid valisid?
Ma käisin vastuvõtul esialgu mõnes Soome viljatusravikliinikus. Ma leidsin, et mulle need ei sobinud. Ma tundsin, et mind ei oodata ega aktsepteerita seal, eriti esimestel kohtumistel. Otsust mõjutas kindlasti see, et doonorite vahel ei olnud võimalik valida ning protseduuri kõrgem hind. Veidi uurides leidsingi (end.Fertility Clinic Nordic) Next Fertility Nordic kliiniku. See oli mõned aastad tagasi ning olin natuke skeptiline tehes taustauuringut kliinikule, sest peale kodulehe ma väga palju rohkem infot ei leidnud internetist (tõlk.märkus: kliinik asutati 2015. aastal). Nii, et loomulikult olin veidi kõhklev, kui visiidi broneerisin. Olin aga väga positiivselt üllatunud, kui siia tulles nägin, et arst ja kogu personal oli toetav ja eelkõige professionaalne. Mulle oli tähtis, et sain arstiga soome keeles rääkida, hiljem ka inglise keeles, ilma probleemideta ja kõik sujus.
Kas sobivat doonorit oli kerge leida?
Ütleme nii, et see oli lihtsam, kui Soomes. Soomes ei lubata eri spermadoonorite vahel valida: sa võid vaid öelda, mis värvi silmi, pikkust ja juuste värvi sa eelistaksid ja arst teeb sinu eest valiku ära. Eestis oli võimalik valida erinevate doonorite vahel. Jah, info doonorite kohta on limiteeritud, kuid tundsin siiski, et saan ise otsustusprotsessis osaleda. Mulle jäid 2 kandidaati silma ning tegin valiku siis nende vahel.
Kas pere ja sõbrad ka teavad su teekonnast?
Jah, muidugi teavad. Enamus juhtudel räägin sellest (kuidas ma emaks sain spermadoonorluse abil) avameelselt.
Kuidas nad esialgu reageerisid uudisele, et planeerid lapsed sugurakudoonori abil saada?
Üks mu sõpradest teadis juba varem mu plaanidest, kuid vanematele ma sellest kohe ei rääkinud. Olin umbes 3. kuud rase oma esimese lapsega, kui lapseootusest neile lõpuks rääkisin. Loomulikult olid nad väga õnnelikud uudise üle, eriti ema. Isa on mul selline naljahammas muidu, tema ütles: ”Nojah, selge, ja mina mõtlesin, et sa oled lihtsalt juurde võtnud!” Teise lapse tuleku eel olid vanemad pigem mures mu rahalise seisu üle, et kuidas ma hakkama saan, kuid mul oli juba eelnevalt kõik välja arvestatud, nii, et ma veensin neid lihtsalt õnnelik olema teise lapselapse tuleku üle.
Kuidas Soome ühiskond suhtub ühe lapsevanemaga perekonda? Kas ühiskonna arvamus Sind ka kuidagi otseselt mõjutab?
Soomes on täiesti tavaline olla üksikvanem. Minu arust on Soomes hea sotsiaalkindlustussüsteem ja isiklikult ei tunne ma end kuidagi negatiivselt mõjutatult. Sotsiaalkindlustusamet KELA on riigiasutusena taganud kõigile Soome elanikele sotsiaalse kindlustatuse ning sotsiaaltoetused lastega peredele. Seega riigi toetus, oma rahaasjade planeerimisoskus ning üksikvanemate toetusgruppide olemasolu on aidanud mind toime tulla.
Peale teise lapse sündi, kui olen mõne uue inimesega kohtunud, on nad vahel üllatunud saades teada, et mõlemad mu lapsed on spermarakudoonorluse abiga sündinud. Kuid reaktsioon on olnud alati positiivses võtmes.
Vaadates tulevikku, oled Sa mõelnud, kuidas planeerid lastele rääkida nende põlvnemisest? Kuidas sa üldse pereelu tulevikus ette kujutad?
Olen juba oma esimesele lapsele rääkinud, kuidas tema siia ilma sündis. Ta teab, et emme käis kliinikus, kus pandi emme sisse ”beebiseemned” ja nii ta sündis. Usun, et õigeim ja lihtsaim lahendus mulle ja mu lastele on algusest peale aus olla selle teema suhtes.
Meessoost eeskujusid on lastele kindlasti vaja. Minu lastel on vanaisa, kes nendega aega veedab. Ja sõprade seas on ka meil üks meessoost lähedane sõber. Hetkel ma kohtingutel käimist ette ei kujuta, kuna lapsed on veel väikesed ja nende uneajaks olen ise juba üpris väsinud. Suhteid ma kindlasti tulevikus ei välistaks, muidugi loodan ma leida endale kunagi partneri, kellega koos olla ja oma elu jagada.
Olles ema kahele armsale lapsele, kuidas sa tunned – kas on sel teel ka õppetunde olnud?
Tunnen, et asjad on nüüd nii, nagu nad olema peaks. Mulle oli väga oluline emaks saada, seega ma ei tunne enam survet, et olen lapsesaamisega hiljaks jäänud, sest viljakus naistel ju langeb kolmekümnendates. Ma olen väga-väga õnnelik! Väsinud vahel, kuid õnnelik.
Kas sul on soovitusi teistele naistele, kes on samas olukorras, nagu sina olid mõned aastad tagasi mõeldes, et kas saada lapsed üksinda?
Soovitan teistele, kes samuti mõtlevad, et soovivad emaks saada, kuid ”seda õiget” partnerit ei ole ning aeg juba tiksub, võtta ette see samm. Ning uskuda, et see õnnestub. Kindlasti saate hakkama sel teekonnal. Tasub uurida kindlasti, milliseid võimalusi toetuseks pakub riik, kogukond ning teie enda lähedased. Ja võtta abi vastu. Mul on vedanud, et mu ema ja hea sõber aitavad mind ning on minu lastest vaimustunud.
Lubage endale olla väsinud ja puhake koos lastega, selle asemel, et koristada. Leppige faktiga, et tunnete ühel hetkel, et ei ole piisavalt hea oma lastele ja et ei saa hakkama – aga sa oled piisav ja sa saad hakkama! Ärge kartke küsida abi enne, kui tekib läbipõlemistunne. Olge valmis aga ka kõige vahvamateks, rõõmsamateks ja parimateks hetkedeks oma elus. Pidage meeles, et ei pea olema rikas, omama suurt maja ja palju asju, et saada laps. Kõik, mida saate oma lapsele pakkuda, on aeg, kohalolu, meelekindlus ja palju armastust. Sellest piisab. Sinust piisab.
Täname Lindat oma lugu teistega jagamast.
Loe rohkem viljatusravist doonorsugurakkudega siit.
Telli doonorsugurakud meie biopangast siit
Intervjueeris Kristi Lehiste
Add Your Comment